Sookoi on Pinna soode varitsev õudus — märgala tippkiskja.
Kiirus 75% · Elu 200%Lemmiktoidud:
Sookoi on inimesekujuline vaid kõige laiemas mõttes: käed, jalad ja midagi, mida võiks nimetada peaks, vähese muu inimlikuga selle juures. Tema nahk on vetikate roheline, sellest võrsuvad vabalt taimed ja seened, ja tema käed on tohutud ja pikad ülemäärases vahekorras ülejäänuga. Sookoi, kes ei liigu, pole midagi muud kui soomätas — ja nad on väga, väga osavad mitteliikumises, võimelised jääma täiesti liikumatuks päevade kaupa. Ta jahib kannatlikkusega, lähenedes oma saagile samm-sammult, kuni pikad käed sööstavad haarama, kägistama ja õgima. Lähedalt on see haare surmav.
Ta ei suuda joosta. Sookoil pole kiiruspuhangut, millega põgenevat saaki kätte saada; kogu tema jaht toetub märkamatule lähenemisele. Püsi liikvel, eemal tihedatest pilliroostikest, ja ära kunagi lase ühelgi käeulatusse jõuda, ning oled vähekeses ohus. Eemal märgala niiskest, sasitud kattest on tema maskeering palju vähem väärt.
Usutakse, et Sookoid on iidvanad — sama vanad kui Haldjad, ajastust tervenisti enne vana maailma — ja nad on sellest ajast peale üle elanud iga ajastu sama moodi, nagu nad jahivad: jäädes märkamatuks. Kas miski mõtleb selle ligikaudu vormitud pea taga, ei tea keegi. Ükski pole iial kellegagi suhelnud, ja mis seal sees ka ei liiguks, on hoidnud oma nõu enda teada ajast enne, kui linnad kerkisid.